
Free Daily Podcast Summary
by Äripäev
Get key takeaways, quotes, and insights from Äripäeva raadio in a 5-minute read. Delivered straight to your inbox.
The most recent episodes — sign up to get AI-powered summaries of each one.
Turundusmaailmas peetakse digireklaami sageli kõige odavamaks ja täpsemaks kanaliks, kuid raadio- ja välimeedia esindajate sõnul tegelik pilt seda ei kinnita. Saates räägivad JCDecaux turundusjuht Katri Horma ja Sky Media müügidirektor Heiki Abel sellest ja mitmetest teistest müütidest, mis traditsioonilisi meediakanaleid puudutavad. Selgitatakse, millest kujuneb täna meediapinna väärtus ning kas konkurents käib eelkõige hinnasurve, loovlahenduste või andmete üle. Lisaks tuleb juttu sellest, kuidas välimeediat mõõdetakse ja miks võivad olla hinnad turundajatele oodatust palju odavamad. Heiki Abel kirjeldab, miks ja milliseid reklaame raadioeetrisse ei lubata. Eksperdi kommentaari annab Mediabrokeri agentuuri juht Kadri Konstantinov, kes selgitab, miks peetakse sotsiaalmeedia reklaami sageli ekslikult odavamaks ja tõhusamaks kui traditsioonilisi meediakanaleid. Lisaks räägib ta, miks ainult allahindluste kommunikeerimine võib ettevõtte lõpuks hinnalõksu viia. Saadet "Eetris on turundusuudised" juhib Keit Alev. Fotol: saatejuht Keit Alev, JCDecaux turundusjuht Katri Horma, Sky Media müügidirektor Heiki Abel ja Mediabrokeri juht Kadri Konstantinov. Allikas: Äripäev
Kuigi Äriregistri andmed on tasuta kättesaadavad, kasvab nõudlus professionaalsete äriinfoteenuste järele, sest ettevõtted ei soovi maksta kinni juhtide ebaefektiivset käsitööd ega tugineda aegunud algallikatele. Tänapäeva andmemajanduses ei ole küsimus info kättesaadavuses, vaid selle usaldusväärsuses ja oskuslikus pakendamises, mis hoiab ära kriitilised vead uute klientide valikul ja säästab organisatsiooni asjatust stressist. „Klient on nõus maksma siis, kui suudame mingid protsessid teha jaoks teha kiiremaks ja mugavamaks,“ selgitab Äripäeva info- ja müügiteenuste juht Joonas Jõgi. Kliendid maksavad andmete „pakendamise“ eest: olgu selleks krediidiskooring, teiste ettevõtete monitoorimine või andmete otsene integreerimine ettevõtte CRM-süsteemidesse. See säästab ettevõtteid kulukast käsitööst, kus juhid või müügitiimid peaksid infot kildhaaval Google'ist või registritest kokku otsima. Eriti kriitiliseks muutub andmete roll uue kliendi vastuvõtmisel. Ernst & Young Baltic juhatuse liige Erki Usin märgib, et enamik probleeme konsultatsioonifirmades saab alguse „vale kliendi“ vastu võtmisest, mis võib päädida maksmata arvete või juriidiliste vaidlustega. Tasulised andmeteenused on asendamatud kui on tarvis erinevate allikate infot ühtseks tervikuks koondada. Usina sõnul on investeering kvaliteetsesse infosüsteemi alati odavam kui valeinfo põhjal tehtud otsused. „Valeinfo on tegelikult kõige kallim info,“ ütleb ta. Usin toob näite, et ainuüksi juhatuse vahetuse registreerimine äriregistris võib võtta aega kuni aasta, mistõttu on registrist leviv info sisuliselt vale. Joonas Jõgi märgib, et sellises olukorras kandub vastutus andmete õigsuse eest andmemajadesse: „Teenusepakkujana on see ka meie kohustus algallikat parandada ja uuendada.“ Tasulise teenuse puhul maksabki klient eelkõige kvaliteedikontrolli ja kindlustunde eest, et keegi tegeleb info korrektsuse tagamisega. Paljudes ettevõtetes raisatakse endiselt ressurssi andmete käsitsi kogumisele, teadvustamata selle tegelikku kulu. Joonas Jõgi osutab eriti kriitilisele kohale: „Väga sageli teevad selliseid analüüse ettevõtete juhid, mis, arvestades nende tunnihinda, on eriti karm.“ Ta toob näite, kus juhi poolt käsitsi tehtud analüüs õnnestus andmemajal automatiseeritult lahendada vaid ühe minutiga. Erki Usin ütleb, et see pole nii, et võtad ühe inimese juurde ja maksad talle palka: „Kui ettevõte hakkab ise andmeid koguma, kandub vastutus info sisu eest sageli töötajatele, kelle põhitöö on midagi muud. See tekitab organisatsioonis stressi ja protesti, kuna inimesed peavad hakkama tegelema andmete sisestamisega, mis ei kuulu nende pädevusse ega tööülesannete hulka.“ Tulemuseks on sageli ebakvaliteetne ja kallis Exceli tabel, mis ei paku tegelikku ärilist väärtust. Sageli täidab see küll raporteerimisvajadust, kuid puudub süvitsi minev tõlgendamisoskus, mis andmete puhul on eraldi kompetents. Saatejuht ja foto autor: Sigrid Kõiv
Saates „Nimed müügitahvlil“ räägib Ampwise’i kaasasutaja Evert Eero oma kujunemisest müügiinimesest ettevõtte juhiks. Tema teekond algas kooliajal õpilasfirmas, jätkus USA raamatumüügis ning viis hiljem Eesti Energia tootearendusse, kus tuli õppida, kuidas ideest saab päris toode ja kuidas seda organisatsioonis eri osapooli kaasates ellu viia. Eero sõnul on müügis üks keerulisemaid kohti eristada päris ostuvalmidust lihtsalt heast tundest. „Kas see on nagu päris probleem, mida tahaks kohe lahendada, või kunagi hiljem?“ kirjeldab ta küsimust, mis aitab müügiprotsessis aega säästa. Saates tuleb juttu sellest, miks tühi järelkõne ei tööta, miks klient tuleb jätta heasse tujju ning kuidas järjepidev ja väärtust loov kontakt võib lõpuks tehinguni viia. Juttu tuleb ka tootearenduse ja müügi seostest: kuidas suures organisatsioonis ideid läbi suruda, miks tuleb eri otsustajatega eraldi rääkida ning kuidas kasvatada müügitiimi usku tootesse. Oma ettevõtte Ampwise’i näitel selgitab ta, miks tänapäeva müügis on järjest olulisemad CRM, tehisintellekt ja süsteemne andmete kasutamine. „Müügiinimene võiks olla põllul kliendiga kohtumas, mitte toksida tootekoode,“ ütleb Eero. Saates kuuleb praktilisi õppetunde müügitööst, tootearendusest ja juhtimisest ning sellest, mis müügis praegu töötab ja mis enam ei tööta. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Fotol: Ampwise'i kaasasutaja Evert Eero ja Dominate Sales'i asutaja Silver Rooger. Allikas: Äripäev
Levira meediateenuste peaarhitekt Sven Rekkaro kirjeldab saates, kuidas Levira ühendab kliendi vajadused, tehnoloogiapartnerid ja insenerid. Rahvusvaheliselt, eriti Suurbritannias, konkureerib Levira paindlikkusega. Rekkaro sõnul ei taha nad olla jäik teenusepakkuja, vaid meediateenuste partner, kes kaardistab kliendi vajadused ja ehitab teenuse selle järgi. Oluline teema on tehisintellekt. Rekkaro rõhutab, et AI võib aidata automatiseerimisel, subtiitrite, tõlgete ja eri sisuversioonide loomisel, kuid see pole imerohi: „Kõik probleemid ei ole lahendatavad AI-ga,“ räägib Rekkaro. AI-ajastul muutub eriti tähtsaks sisu autentsus: vaatajale tuleb selgelt öelda, mis osa sisust on päriselt üles filmitud ja mis on genereeritud AI-tööriistadega. Intervjuus räägitakse ka uutest reklaami- ja sisumudelitest. Spordiülekannetes saab reklaame regionaliseerida nii, et staadioniäärsed reklaamid asendatakse sihtriigile sobiva sisuga. Voogedastuses võib pausiekraan muutuda reklaamipinnaks ning tulevikus võib ekraanil nähtav toode viia otse ostuni. Samas ei ole kõik kunagised trendid, näiteks virtuaalreaalsus ja 3D, massidesse jõudnud, sest seadmed on kallid, tootmine keeruline ja osa vaatajaid kogeb füüsilist ebamugavust. Levira jaoks on tulevikusuundadeks Suurbritannia kogemuse laiendamine, uued Euroopa turud, kaugproduktsioon ja AI-kaameratega spordiülekanded. Rekkaro sõnul võimaldavad AI-kaamerad näidata sisu, mida varem ei olnud mõistlik toota - näiteks väikesed kohalikud spordivõistlused. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Levira meediateenuste peaarhitekt Sven Rekkaro Foto: Hando Sinisalu
Ambitsioon ja nälg saavutuste järele on Eestis vähenemas ja see on probleem, tõdeb saates „Tööandjate tund" Südamekodude nõukogu juht ja Karell Kiirabi nõukogu liige Martin Kukk. Endine Reformierakonna peasekretär Martin Kukk käis hiljuti Soomes majandustegelaste kogunemisel ja täheldas, et vaatamata soomlaste ajalooliselt tugevamale majandusele on sealne ambitsioon pehmelt öeldes mõõdukas. „Arvestades seda, kust meie tuleme, oleme viimased kümnendid olnud ettevõtjate ja riigina ambitsioonikad," märkis ta. „Peame jälgima, et „noor ja näljane" suhtumine ei kaoks ja me ei muutuks laisaks ootajaks." Saates kõnelesid veel Ehitusmaterjalitootjate liidu juht Marina Vaganova ja Taristuettevõtete Liidu juht Tarmo Trei. Lisaks ambitsioonile tuli juttu investeerimiskindlusest ebakindlal ajal, vajalike oskustega töötajate puudusest, noorte tööturule sisenemist takistavast ülereguleerimisest ja ettevõtlust lämmatavast bürokraatiast. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol Martin Kukk. foto autor: Taavi Sepp/Delfi Meedia/Scanpix.
Kvaliteetse lahustuva kohvi tootmise mõte hakkas Johan Rohtlal peas kerima juba üheksa aastat tagasi. Umbes-täpselt nii kaua on ka kulunud, et Kohe kohvi oleks majanduslikult mõttekas toota. Kuigi Kohe kohvi on saanud osta juba viimased viis aastat, siis kasumliku tootmistehnoloogiani jõudis kohvitootja eelmisel aastal. Sel või uuel aastal terendab firma jaoks ka kasumisse jõudmine, rääkis ettevõtja. Suures pildis ei lõppe tootearendus kunagi, nagu ka kohviubade röstimine – kui kõik väikesed muudatused maitse parandamiseks saavad ideaalselt paika, tulevad peale uued oad ja töö hakkab otsast pihta, selgitas Rohtla. Tootearendus on igavene protsess. Kohv sündis laborikatsest Kogu ettevõtlusega tegelemise aja on Kohe Coffee asutanud Johan Rohtla käinud ka palgatööl. Palk läheb Kohe Coffeesse, nagu ka vaba aeg. "Kui sa oled ettevõtja, oled kogu aeg ettevõtja. See on lähedal sellele, et sul oma laps või koer, kelle heaolu sõltub sinust ja ainult sinust," rääkis Rohtla. USAs õppinud Johan Rohtlast pidi hoopiski saama teadlane ravimitööstuses. Miks muu hulgas Alzheimerit uurinud teadlane laborist kohvimaailma siirdus, sellest räägib ta saates "Lihtsalt alusta". Kohe kohv sündis juhuslikust laborikatsest. Kui selgus, et lahustuvat erikohvi on võimalik valmistada, tellis ta USAst vajalikud vahendid ja pani koduseinte vahel tootmise püsti. "Oma kodus köögis paja taga leemekulpi liigutades sai päris palju läbi katsetatud," meenutas Rohtla ja ütles, et see aitas alustades kulusid kokku hoida. Rohtla selgitas ka seda, kuidas kohvi börsihinna kerkimine on neile kasulik ja miks nad praegu on Lõuna-Korea ekspordile pidanud pausi panema. Saadet juhtis Mai Kroonmäe. Fotol Johan Rohtla. Foto: Marek Metsalaid
Äge müeloidne leukeemia on haruldane, kuid kiiresti arenev pahaloomuline vereloomehaigus, mille puhul võivad esimesed sümptomid sarnaneda tavalise viirushaigusega. Haigus esineb harva, kuid selle märkamise kiirus on kriitilise tähtsusega. PERHi hematoloog-vanemarst Katrin Palk selgitab saates „Tervisetark“, miks ei tasu pikalt ignoreerida püsivat väsimust, palavikku, veritsusi või seletamatut halba enesetunnet. Saates räägitakse, kuidas äge müeloidne leukeemia tekib, miks see haigus täidab luuüdi vigaste vererakkudega ning kuidas jõutakse diagnoosini. Dr Palk kirjeldab ka tänapäevaseid ravivõimalusi: intensiivset keemiaravi, vanematele patsientidele sobivaid vähem toksilisi raviskeeme, sihtmärkravi ja luuüdi siirdamist. Juttu tuleb ka sellest, miks haiguse geneetika määrab suure osa raviteekonnast. Saade annab selge ülevaate haigusest, mida diagnoositakse. Saadet juhib Violetta Riidas. Saade valmib Eesti Leukeemia ja lümfoomiliidu ning Abbvie toel. Pildil dr Katrin Palk. Pildi autor PERH
Tallinna kikilipsukuju kui linnaarengut pidurdav tegur on otsitud põhjus, pigem see kuju pakub eripäraseid ja põnevaid võimalusi, osutab Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates “Müüt või tõde?“. "Meil Eestis on hästi pikalt olnud see, et otsime põhjendusi, mis asjad on nii, miks asjad on halvad. Samas me ei tegele sellega, kuidas leida lahendusi," osutas Mänd Tallinna kikilipsu ja üldse planeerimise teemal levinud mentaliteedile. Ent ta möönis, et muutus on ühiskonnas toimumas. "Mina ütleks, et Pärnus on palju hullem probleem, sest linn on pooleks jagatud ja seal oli väga pikka aega vaid kaks silda ehk oli põhimõtteliselt vaid kaks tänavat, mis ühendas kumbagi linnapoolt. Nüüd läbi raskuste saadi ka kolmas sild." Mänd lisas, et Pärnus on planeerimise probleem suurem kui Tallinnal oma kikilipsuga. Saates tuli lähemalt juttu Tallinna planeeringu olemsuest ka ajaloolises võtmes, samuti sai meie riigi pealinna kõrvutatud Amsterdami, Helsingi ja Baltimore´iga. Ent kõne alla tuli ka transpordi sooline kasutamine ja selles peituvad kasutamata võimalused. Vestlust juhtis Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Tallinna arhitekt Andro Mänd.
Free AI-powered daily recaps. Key takeaways, quotes, and mentions — in a 5-minute read.
Get Free Summaries →Free forever for up to 3 podcasts. No credit card required.
Listeners also like.
Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.
AI-powered recaps with compact key takeaways, quotes, and insights.
Get key takeaways from Äripäeva raadio in a 5-minute read.
Stay current on your favorite podcasts without falling behind.
It's a free AI-powered email that summarizes new episodes of Äripäeva raadio as soon as they're published. You get the key takeaways, notable quotes, and links & mentions — all in a quick read.
When a new episode drops, our AI transcribes and analyzes it, then generates a personalized summary tailored to your interests and profession. It's delivered to your inbox every morning.
No. Podzilla is an independent service that summarizes publicly available podcast content. We're not affiliated with or endorsed by Äripäev.
Absolutely! The free plan covers up to 3 podcasts. Upgrade to Pro for 15, or Premium for 50. Browse our full catalog at /podcasts.
Äripäeva raadio publishes daily. Our AI generates a summary within hours of each new episode.
Äripäeva raadio covers topics including Business. Our AI identifies the specific themes in each episode and highlights what matters most to you.
Free forever for up to 3 podcasts. No credit card required.
Free forever for up to 3 podcasts. No credit card required.